Nostalgiliselt Suju radadel

Kangin on sõjaväest tagasi! Jeiiiiii! Mis tähendab ka seda, et ma olen Suju fänn olnud juba üle kahe aasta. See oli millalgi aprilli keskel, kui ma otsustasin viimaks kõigi sujude nimed järgi vaadata ja well, sealt see hukatus alguse sai. Nii  et ma pole otseselt sel ajal fandomis olnud, kui Kangin veel aktiivne liige oli, aga et EHB oli üks peamine põhjus, miks mind siia maailma imeti, ja Kangin on seal lihtsalt võrratu, oli ta kohe üks mu lemmik. Ja ma nägin ta sõjaväkke mineku ära. Ja lugesin ta fänfice. Paganas, veidi piinlik tunnistadagi, aga Kangteuk oli üldse mu esimene Suju OTP. Nii et jah, Kangini tagasitulek vallandas paraja nostalgia laksu.

Selle ja tõsiasja, et ma olen nüüd kaks aastat truult sujusid fännanud, tähistamiseks pisike miniajalugu, kuidas see kõik üldse juhtus ja arenes. Et ma pidasin varem tublimalt päevikut, on mul osad asjad lausa kuupäevalise täpsusega teada. (ja sorry sorry, kui mu grafomaanilised kalduvused taas välja löövad)

 Kangteuk!!!!

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päevast, mil me otsustasime õekesega „You’re beautifuli“ üle vaadata. Niisiis, asjade kronoloogiline kulg.

1. Märts 2010. Liisa ja Maria otsustavad, et eelmisest YABi vaatamisest on piisavalt aega möödas ja tuleb protsesi korrata. Ühes osas tantsib manager Ma Sorry-Sorry’t ja õpitakse iidoleid. Meie otsustame, et viimaks oleks aeg siis see video ka ära vaadata. Alatud nagu me oleme, kuulutame me lõviosa liikmetest mitte just kõige parema välimusega tüüpideks. Meie karmid ilukriteeriumid läbivad edukalt vaid (kuigi tollal me nende nimesid ei teadnud) Yesung ja Kyuhyun ning võib-olla ka Siwon, kuigi minu meelest on ta suti creepy (Maria kommetaar tol hetkel: sinu meelest on nad kõik creepyd. Jep, ma olen üsna kindel, et ma kutsusin ka mitut teist liiget creepyks)
2. Märtsi lõpus satun ma aga ootamatult haiglasse ja veedan seal kaks hurmavat nädalat. SS501 fänn veel sada protsenti, kirjutan fice ja vahin sõusid. Siis toob hea hing Kadi aga mulle meelelahutuseks veidi muusikat juurde ning teiste seas ka Sorry Sorry. Mis hakkab mulle ootamatult väga meeldima, nii te ma kasutan lausa haigla aelglast netti, et endale mv tõmmata. „Oh!“ ja mõngingate GD lugude kõrval saab sellest mu põhiline haiglalaul.
3. Haiglas kirjutan ma ka ühe Double S’i fanfici, kus ma esimest korda mainin sujusid. Lõik sellest:  Jah, ta oleks pidanud ilmselt SM Entertainmentiga liituma. Young Saengi kinnituste kohaselt oli see tõeline paradiis kõigile masohistidele, sest iga viimne kui töötaja alustades koordinuunade ja mänedžeridega ja lõpetades bossiga olid üdini sadistlikud ning ilmselt mingit alamat sorti deemonid. Young Saengi lahkumise põhjuseks oli ilmselt see, et sügaval südames oli ka tema sadist ning masohisti elu ei sobinud talle. Või siis see, et Super Junior oma 645 liikmega (olgu, kolmeteistkümne) ei tundunud tõesti kõige ahvatlema karjäärivõimalusena.
4. 12 aprill olen ma viimaks vaba ja kergendatud ligipääsuga netile, mistõttu otsustan, et nüüd on tõesti aeg Super Juniori kohta wikist lähemalt lugeda. Ja saan teada, et neil oli üsna raske autoavarii. See on väga oluline, et te teaks. Julm küll, aga üks peamisi põhjusi, miks ma siin olen. Ma olin intrigeeritud ja tahtsin rohkem teada saada. Sujul oli korraga minu jaoks lugu. Ei juhtu just iga päev, et iidolid satuvad near death olukordadesse ja minu dramaatikat armastav olemus oli põnevil. Ehk siis Liisa tõttas klippe ja intervjuu thingisid vaatama.
5. Sama päeva õhtul otsustan ma vaadata ära ka Suju filmi, et liikmete nimed kiiremini selgeks saada. Heechuli teadsin ma juba varem, aga kõik teised olid tume maa. Filmi kuulutasin ma absoluutselt totraks, aga lemmikuks valisin Donghae, sest ta oli ilus ja normaalne. Jep, mu kõige-kõige esimene Suju lemmik oli Donks. Aga mitte selline lemmik, kelle puhul sa end tunnetesse uputad.
6. Järgmised kümmekond päeva sai ilmselt veidi mingeid klippe vaadatud, sest 23. aprillist pärineb päeviku sissekanne, kus ma räägin Teukiest ja Kyuhyunist ja nende autoõnnetusest. Ja sellest, kuidas Teukie meenutab mulle ühte Double S’i tanustatantsijat ja kui armas ta oli, kui oma õnnetusest rääkis, silmad säramas ja naerdes, aga suust tuleb depressiivne jutt. See jättis mulle tol hetkel väga sügava mulje (lol, aga see on ka kirjas, et ehkki ta on nunnu ja pretty, pole ta välimus otseselt minu maitse). Lol, ja samast päevast pärineb ka lause: ...Go Mi Nam loetles järjest kõigi Suju poiste nimed ülesse. Mina veel ei oska. Ja pole otseselt plaanis ka. Nad huvitavad mind ainult nii palju, et neid on fucking palju ja ma olen tõsiselt curious, kuidas see toimib. Ja noh, nende autoõnnetus tõmbab mind kah. Tagantjärele ütlen ma nüüd ühe sõna: loooooool.
7. 24-25 aprilli ööl jäin haigeks ja nägin veidraid Suju unenägusid. Mõju oli üsna tugev, sest järgmine päev otsustasin nende reality sõusid vaatma asuda. Valikuks sai EHB. EHB vaatamise järel on üsna raske mitte fänniks muutuda.
8. 26 aprill. Liisa on EHB’st täiesti võlutud, missest et ta vaatas seda suurem osa ajast laksu all olles. Märkus selle kohta, kuidas me õekesega kogu aeg randomly Heechuli nalju teeme. Ausalt, terve see 2010 aprill-mai võisime me suval hetkel öelda lihtsalt Heechul või Jaejoong ja juba me irvitasime. Lihtsalt niisama.
9. Fanfici maailma avastamine! Esimesed pairingud, mida ma lugesin olid Kyuwook ja Kangteuk kuigi just viimasest kujunes minu OTP. Joonistasin neid uusaja loengus ikka vihiku servale. Mul oli ka teatav nõrkus Hanchuli vastu ja kui Bonamana periood saabus, lisandus mu lugemisvarra Heeteuk.
10. 30 aprill (ilmselt) vaatasin EHB vee osa, kui Maria koju jõudis. Ma kutsusin teda üht naljakat stseeni vaatama ning ta ei lahkunudki. Vaatasime hoopis koos kogu osa ära ja siis ta teatas, et ta tahab kogi show ära näha. Mis tähendab, et mina läksin rõõmsalt teisele tiirule ja mul oli õnnestunud oma kallis õeke vähimagi vaevata suju usku konvertida. Oh seda kaunist EHB naljade rohket maikuud!
11. 4 mai hommikust pärinev sissekanne. Nimelt oli mul hommikul arst, aga ma olin poole viieni lugenud ühte vastikult põnevat ja pikka fanfici, kus põhipeategelaseks oli Kyuhyun. Tol hetkel polnud ta veel küll namja of my heart, aga siiski selgelt üks mu lemmikutest ning mis sai mul selle vastu olla, et lugeda, kuidas ta isiklikult noaga enda selja seest tiivad välja lõikab. Ficiks oli siis umberela „Gravity“, täiesti püha teos. Kui ma ülikooli jõudsin, oli mul loenguni veel aega, nii et ma vallutasin arvutiklassi ja lugesin seda seal andunult edasi. Ja läksin siis koju ja jätkasin lugemisega. See oli vist umbes poolteist nädalat, kui ma pidin viimaste chäppide ilmumist ootama ja angstima nende võluva tumeduse, vägivalla ja suurepärase plotline’i üle. Et see on üks mu esimesi korralikke kogu Sujuga fice, on see üsna tugevalt mõjutanud mu vaateid mõningatele tegelastele. Eriti Sungminile. Kui ma nägin hiljem, mida nii paljud autorid vaese Sungminiga tegid, pidin ma peaaegu õudusest surema. Ma olin suht, kus kohast te sellise Sungmini veel välja võtsite?
12. 15 mai kirjutasin ise oma esimese Suju fanfici alguse. See ei saanud iial valmis, aga see oli esimene. Naljaks on see, et enamik tegelasi olid tüübid, kes mulle nii palju korda ei läinud. Loo edendes pidid teised ka välja ilmuma (lol, õelad plaanid lemmikute suhtes). Tol hetkel ei teadnud ma täpselt isegi Henry ja Zhou Mi kohta, nii et ma pidin nad hiljem oma algiidese mahutama. Aga jah, 2010 aasta juunist on see muutmatult mu läpsis passinud.
13. Bonamana! Täielik juhus, et neil just siis, kui ma olin kõigest kuu ringis fänn olnud, comeback oli. Tulemus oli muidgi see, et ma ei tundnud esialgu piltidel kedagi ära, sest ma olin nende vanakooli välimusega harjunud. Lol, ma mäletan, kuidas me õekesega üritasime mv’s paaniliselt nägusid kokku viia ja koreograafiat mõnitasime.
14. Kahjuks pole mul maikuust tegelikult väga märkemeid, sest see oli eksamite periood ja mul ei olnud eriti viitsimist kribada. Pity, sest see oli just kõigi äraõppimie ja esmamuljete aeg. Mul ei olnud kindlat lemmikut, aga mulle meeldisid paljud (lol, nagu praegu Exoga). Ryeowook ja Sungmin said vist viimaste inimestena ära õpitud. Aga jah, Kyuhyun hakkas juba vaikselt endast märku andma. Kuulutasime ta ilusaks, ilastasime ta üle Bonamanas ja poetasime ka paar pisarat.
15. Henry Lau ja viiulinaljad. Mitu kuud kutsusime teda Henry Lauks, mitte Henryks. Ja oi milline coolbro ta meie lugudes oli. Selline väike armas ärapanija.
16. Millalgi mai viimases pooles otsustasin viimaks järgi vaadata, mis pairing on Qmi. Ma olin seda lj’s kõvasti näinud, aga polnud kunagi otsi kokku viinud (ehkki olin lugenud bandfice, kus see oli üheks peapairinguks). Edasine on juba ajalugu.
17. Reede, 21. mai! Pöördelise tähtsusega unenägu Kyuhyunist, kus me olime paar ja koos mingil suvepeol lambadat tantsisime!!! Kui ma hommikul üles ärkasin, oli mul säärane häppi ja õnnelik tunne, nagu ma oleks armunud. Nagu see oleks päriselt juhtunud. Olin igatahes üsna giddy ja pool päeva oli soe tunne. Lol, ma mäletan isegi, kuidas ma esmaspäeval Kadile demostreerisin, kuidas ma unenäos oma pea Kyuhyuni õlale toetasin. Ja nii saigi Kyuhyunist namja of my heart ja see pole siiamaani muutunud.
18. Iidolimäng! Ja hiljem iidolikaardid, mis ma isiklikult wordi ja painti abiga õekesele lõpukingiks tegin. Suju on ruutud. Ga uued peaks tegema, sest nii palju olulisi lõustu on puudu.
19. Suju M’i ajastu ehk Liisa armub Super Girli mv’sse ja asub usinalt SJM’i sõusid vaatama. Kogu 2010 suve sai sellega kenasti ära sisustatud, sest mul oli mitme aasta jagu materjali. Ükski vähegi subitud Suju Mi asi pole mu ahnete silmade eest pääsenud. Lol, osad sõud on siiani läpsis olemas, sest ma ei raatsi neid ära kustutada.
20. Minu ja Maria Suju m’i rollimäng, mis sai alguse juuli lõpus Tallinnas, levis Lätti ja jätkus siis läbi kogu suve. Põhiteema oli see, kuidas Maria on sujumitega Hiinas reisimas. Fantaseerisime stseene nii usinalt läbi, et osa neist on meie jaoks lausa canon. Näiteks see kord, kui Zhou Mi ja Kui Xian panid Henzzi ja Mia põuavägusel ööl Hong Kongis rõdule kinni. Kui me sellest räägime, kõlab see alati nii: mäletad seda korda kui...(sest tol korral istusime me keset ööd aias ja jälgisime päriselt põuavälku, mis muutis meie kujutluspildi üsna elevaks)
21. Suvised kurbusehood, mil ma kannatan raskekujulise elfide põlguse all ja keeldun kategooriliselt end samamoodi nimetamast. Ja mitte seetõttu, et end elfiks kutsuda on tobe, vaid kogu selle only13 jama pärast. Üleüldse, angstin kõige selle jama üle, mis sujupujudega juhtunud on. Jaa, masendavad asjad mis juhtuvad, kui sa korraga liiga palju hoolima hakkad.
22. Taas sügis ja Princekyu saidist sõltuvuses.
23. Jõulud ja Suju news saab mu uueks koduks.
24. SS2 dvd vaatamise järel vajume me üha sügavamale suju mülkasse.
25. 2011 veebruar. Singapuri SS3 ja lugematu fancamide vahtimine. Ma teen endale viimaks blogi. Ja kõige olulisem: ma olen lõpuks nõus tunnistama, et mu soontes voolab safiirsinine veri ja palgel sinisentimentaalsed pisarad ja ma olen olen olen Suju fänn ja olgu, te võite mind isegi elfiks kutsuda.

Ja niimoodi saigi minust tulihingeline Suju fänn. Kõike järgnevat võite selle blogi arhiivist lugeda. Ja kõik, mis alles juhtuma hakkab, noh seda võite edaspidigi ka siit lugeda.

Tänan kuulamast! 

 Suju perepilt, joonistatud millalgi 2010 juunis/juulis. Lol, palju liikmeid te ära tunnete?