Püherda nagu pühvel

Vahepeal oli Gentelman Mimi sünnipäev ja Kyuhyuni viies aastapäev, nii et tagantjärele palju õnne mu kullakestele. Kuigi ma ei tea, kas Kui Xianile ikka sobib õnnes soovida.

Igatahes. Eelmised kaks postitust on väga temaatilised olnud, nii et see tuleb ilmselt suvalisem.

(üle)Eelmine reede jõudis viimaks siis mu Kyuhyuni mapp kohale. Nimelt pidin Irinakese juurde minema, aga enne seda kähku vendolendi lasteaiast ära tooma. Kui ma tüübi koju tõin, teatasid teised, et mulle on USA’st kiri. Ma aravasin esialgu, et see on teatis, et ma pean postkontorisse ronima, aga ei – suures ümbrikus oli pakk kenasti mullikilesse pakitud ja puha. Ja ümbriku servale oli kirjutatud hangulis väike Kyu ja süda taha joonistatud. Kui ma juba selle pisidetaili üle kyaatasin, võite arvata, kui õnnelik ma olin, kui kirja päriselt lahti tegin. Ahh, Ice Princess Kui Xian on ikka nii ilus ja shiny! Minu südame Lumekuninganna, kelle lossis võiks ma igavesti igavikku kokku panna.

(ja ma unustasin  pilti teha)

Triin käis üle pika aja külas ja lisaks tüdrukutejuttudele, tunnistas mulle, et on kodus aegajalt Suju videosid vaadanud, sest talle meeldivad nende tantsud. Ja lisaks neid Big Bangi mv’sid, mis ma talle suvel näitasin. Mille peale ma teatasin rõõmsalt, et neil on terve posu uusi asju väljas ja siis me tegime Big Bangi maratoni. „Fantastic baby“ jättis päris sügava mulje ja ka „Knocki“ üle sai lolitud. Ilmselgelt on mu kalli sugulase lemmik madalahäälne TOP. Ja seungri on ikka üsna kobe poiss. Lol, siiamaani hämmelduses, et ta on must tegelikult kaks aastat noorem.

Ise käisn Taavikesel külas ja kasutasin tema kodukino võlusid, et hiiglaslikult ekraanilt stereoheliga MAMA videot nautida. Tüüp pani alguses heli nii kõvaks, et kogu alumine korrus vappus. Üsna vapustav kogemus, kui aus olla. Taavi kommentaar: ilusad poisid ja täitsa head eriefektid. Kõlas nagu kompliment.

Ja ma sain tema digitaalset joonistuslauda kasutada. Mis on nii oosoom asi, et ma tahan seda endale ka. Kahjuks on tegemist aga alatult kalli esemega, mis tähendab, et ise ma seda osta ei raatsi. Masendav. Kuigi siis ma veedaks ilmselt kõik õhtud selle taga ja üritaks oma oskusi arendada. Ma polnud seda imevidinat nimelt varem proovinud. Esialgu oli üsna raske, sest käsi joonistas ju lauale, aga pilt ilmus ekraanile. Jooned läksid muudkui mööda ja käsi värises. Lisak üritasin ma kohelda pliiatsit nagu hiirt ja lauda nagu touchpadi, aga see ei toiminud samamoodi. Lõbus oli sellegi poolest. Ja et mu Chen feelingud ajasid parasjagu üleääre, tegin oma esimesed proovipildid just tema lõustast.

 

Esimene katsetus koos Taavotska poolse kommentaariga. Lol, ma üritasin alguses püüdlikult teha, lõpuks olin aga ikka aaagh who cares, ja sikerdasin raevukalt ülakeha ja surnud looma ka õlale. Esimese katse kohta imepliiatsiga polegi paha. Arvestades et kogu mu varasem arvutikunst on leidnud aset paintis

 Eeeeee!

Exo M on tegelikult üsna hilariously traagiline. Ja selle all pean ma silmas, et nad on intevjuudes hullemad kui Suju M oma alguspäevil, ja see ütleb üsnagi palju. Ilma Krisita oleks see üks kostantne . . . a w k w a r d  s i l e n c e . . .Lol, on tegelikult praegugi. Exo M on nagu klass. Õpetaja küsib midagi ja esialgu on kõik vait ning jõllitavad klaasistunult enda ette (ehkki nad teavad ilmselt vastust). Ja siis lõpuks see üks ohvrimeelne, antud juhul siis Kris, pööritab oma silmi ja vastab eriti tüdinult küsimusele. Mu tean su valu, Kris, ma olen kunagi ka see ohvrimeelne olnud.

Kogu oma kiire reageerimise ja prof olemise juures on Krisil aga üks häda – ta nimelt pole väga särtsakas tüüp. Ta ei ürita kildu rebida, vaid on tegelikult üsna tõsine. Huumori tagavad õnneks Xiumin ja Tao, kes on mõlemad omal moel väga vahetud. Xiuminil on väga elav nägu ja ehkki ta ilmselt ei saa enamus aega mõhkugi aru, üritab ta usinalt jälgida ja kaasa teha. Tal on selline armsalt eksinud, aga samas rõõmus ilme ees. Tao oleks nagu konstantselt kivis. Kui ta rääkima hakkab, kõlab see nii ametlikult, aga tema hääletoon on selline veidi laisk ja veniv. ja siis ta vaatab veel selle mõrvarlikku tõsise pilguga otse kaamerasse ja sõnastab oma laused jõle naljakalt. Lubage ma räägin teile ühe naljaka loo. Lol. Tüüp on nunnu. Loomulikult nunnu. Veidralt nunnu. Creepylt nunnu. Ja teda on väga tore mõnitada. Luhan on ka väga nunnu, nunnult nunnu, kui te saate aru, mida ma mõtlen. Ta on muidu üsna vaikne, aga kui avaneb võimalus Xiumini nariida, kasutab ta selle alati ära. Lay on aga tõepoolest Donghae vol2. Vahib suu ammuli jobuilmega ringi ja ei jaga ööd ega päeva. Chen on küll kõige vaiksem, kuid see-eest on tal konstantselt naeratus ees ja sära silmis. Kui ta rääkima hakkab, teeb ta seda eriti krapsakalt ja elvalt, natuke nii nagu lastaaialapsed luuletusi loevad.

Oi jah, viimane sõu, mida vaatsin(plushidega sõu, kus nad said oma närvilisuse pehmeid loomakesi nätserdades kuhugi maandada), oli siiamaani ilmselt kõige elvam ja parem. Aga nüüd nad lähevad Happy Campi! Jei, see on selgelt parim mandri-Hiina sõu. Hostid on head ja mängud naljakad, nii et see peaks kindlasti lõbustav olema. Kõik Suju M’iga Happy Campid on lihtsalt hüsteerilised olnud (lol, mu lemmik on mul endiselt arvutis).

Aagh, ma vajan Exo K’ga ka sõusid!

 Liider-sama päästab päeva

Kyuhyun on tagasi taustapildiks. Pärast Taemini lehvivate pritsessijuuste kadumist sulasid mu Taemini tunded kiiremini kui lõkesse visatud lumepall. Rip Taehair. Kuni järgmise korrani.

Ma kirjutasin oma esimese Exo fici! Välja kukkus nagu haarem manga esimene chäppi, eriti lõpp, mis nägi välja täpselt nagu see viimane lehekülg. Ehk siis palju bishoneneid, roosiõisi ja sädelust. Ja siis mingi tüüp, kes näeb selline välja, et ta tahab su juuksed põlema panna.

Igatahes, sellest saab siis Exo dormiseikluste seeria algus. Kekeke....ma olen nii doomed.

Ning lõpuks on vist kevad käes. Öösel koju jalutades on õhk soe ja lõhnab peaaegu suviselt, värske mulla ja vihmamärja asfalti järgi. Ainult muruniitmise lõhn ongi veel täiusest puudu.

Luuletus, mida paps armastas kunagi kevaditi ikka lugeda, kumiseb pidevalt ajus:

Süda tuksub rinnakorvis

Õllepudel ostukorvis

Kevad käes, kevad käes

Õllepudel teises käes.

Kui on üks alohoolne jook, mis mulle ei maitse, on see õlu.

Oh, ja midagi ülilahedat, mis me vennaga tegime. Siiamaani olen enda üle uhke.

 Ma olen eriliselt rahul Avatari kõrvadega