Sunday, July 17, 2011

Kallis, sega mulle üks margarita ja ulata päevituskreem

Neljapäeva hommikul saabus siis minu tagasihoidlikku mägikuurortisse palavalt oodatud Kadi. Esimese asjana vedasime ta hüljatud vaarikatallu, et ta saaks meie heaks orjana tööd rabada. Paras trespasserite tunne oli, ehkki tegelikult oli see meie tuttavate talukoht. Ainult üks kass siiberdas ringi, nii et Kadi pani talle ehtendalikult kohe nime, mis üllatuslikult ei olnudki Paul.

Üllad kavatsused: peesitada, ujuda ja roppustega tegeleda (eriti peen eufemism fandom related asjadele). Ilm ei olnud just meie poolt; vaid neljapäev saigi poolvines päikese all vedeletud, muidu oli üsna pilvine. Vähemalt ei ladistanud vihma. Ma olin jumala kindel, et kui Kadi ära läheb, siis järgmine päev on ilus. Well, Murphy seadused ei ole mitte ilmaasjata Murphy seadused.
Aga fandom programm oli küll korralik. Tahaks öelda, et 80% ajast jahvatasime iidolitest, aga ei – see oli pigem 90%. Ning sellest omakorda ¾ Sujust. Kell pool neli hommikul voodis vedeledes Suju hingeelu lahata on ju kõige põnevam tegevus. Obsessed fan-girls are obviously obsessed.

Tegime ka midagi, mida ma olen juba ammu proovida tahtnud. Nimelt paned playlisti tööle ja kirjutad senikaua kuni laul mängib sellest inspireeritud drabble’i. Me istusime, kummalgi läps põlvedel, vooditel ja muudkui kribasime. Et see oli esimene kord midagi sellist teha, ei piiranud me end teemade või inimestega. Võtsime lihtsalt kümme lugu ja kirjutasime, mida sülg suhu tõi. Ausalt öeldes oli see üsna raske, aeg tahtis otsa saada ja kirjavead olid metsikud. Aga me ei teinud sohki, kohendasime pärast vaid õigekirja, mistõttu mõnes kohas on lauseehitus eriti veider. Pärast lugesime üksteisele ette ja jõudsime järeldusele, et meil on ikka väga erinev stiil. Lisaks olid kõik Kadi lood pea poole pikemad.
Minu lemmik Kadi jutukesed: kuidas Liider endale tüdruku leidis (ülinunnu) ja Siwoni sisemonoloog oma kobedatest bändikaaslastest (Siwoni olemus oli hiilgavalt ära tabatud)
Kadi lemmik minu jutuke: kuidas Zhou Mi pokkerilaua taga oma vanaonu pärandust maha mängib ning ei saa silmi ühelt mustasilmselt emotsioonitult diilerilt.
Ma mõtlen, et peaks sellest ja „Let’s go crazy“ omast päris jutu kirjutama. Kunagi. Ilmselt. Mul on niigi viis juttu pooleli.

Oh, ja Kadi tegi mulle nii laheda kingituse. Safiirsiniste kivikestega südamekujulise phone-charm (hontoni kawai~ ja totally Jaapan, eks ole) ja koopia oma Suju photosetist. Apparently saad sa lasta fotopoes sellest koopia teha ja kedagi ei koti, et all rights are reserved.
Näitasin siis poisid ka emmele ette, kes vaatas nad peaaegu solvava kiirusega üle. Tema kommentaarid: Ryeowook on tüdruku moodi ja Kyuhyun meenutab mu onupoega. Well, ja ma olen alati leidnud, et hoopis Seungri on mu onupoja moodi. Võib-olla eksitas empsi Kyuhyuni poolprofiil ja lühikesed juuksed.

Igatahes näitasin empsile ka lõpuks SM Town Pariis tänuvideo ära.
Kui me seda Kadiga vaatasime, oskasime me ainult kiitos’t tahta ja kui ma siis paldias’t nägin, olin ma rõõmsalt üllatunud. Ning kui siis viimaks ka aitäh ekraanile tuli (eriti Eunhyuki esituses), tõime kuuldavale läbilõikava fan-girl kriiske, mis apparently kostus ka teisele korrusele. Issi sai peaaegu infarti ja venna olevat öelnud:“Küllap nad nägid ämblikku.“ Lol.
 Eunhyuki uus soeng teeb ta viis aastat nooremaks ja inglase ütlesksid selle kohta ilmselt ...interesting. See-eest Eunhyuki t-särk on igati lahe.

See video oli neil hea mõte, sest see tegi mu tuju paganama heaks. Selline tunne nagu oleks nad mind ainuisikuliselt tänanud. Mind ja Mariat, sest aitäh jooksis kaks korda läbi ja well, ma tean ainult kahte eestlast, kes seal käisid. Kuigi keegi veel käis, andku aga teada. Ma olen alati valmis veidi spazzima.

Kui Kadi ära läks, ei osanud ma endaga midagi peale hakata. Burkee Kadi sa mind maha jätsid? Ja ka täna oli veider päev. Teised läksid ühepäevasele tripile, mina jäin Miat ootama. Kes tuli alles kell kaheksa, ehkki ma otasin teda juba ühe ajal. Nuuks, ma olen nii üksik nii üksik. Vähemalt sain raamatu läbi.

Boonus videosoovitusnurk:
1. Henry! Burkee sa oled nii adorable? Burkee sa oled nii multitalented? Burkee sa oled nii nomnom? Miks sa ei ole mu väikevenna? Miks sa ei ole mu brother-in-law? Miks sa ei ole mu sõps? Miks sa ei ole mu õe sõps? Miks sa ei istu praegu minu kõrval majatrepil ega mängi mulle kitarril kõiki Bruno Marsi laule, because hei: today I feel I aint doing anything. Exept listening to your voice.
Ma olen nii lääge, et ise ka ei usu.
(Random kommentaar: Bruno Marsi etniline taust on kordades kirjum kui Henzzil)

2. Parim VCR ever! Miks nad ei võiks sääraseid muusikavideosid teha? Ja miks stseen, kus Donks krõbinatele piima peale valab, nii seksikas on?

3. Maria teine sõltuvusvideo eelmise VCR-i kõrval (kuigi ta ütles mulle, et ta vaatas seda Tartus käigu ajal kõigest kaks korda). Ükstaskõik, kui halb see sari olema saab, vaatame me seda niikuinii ja ilastame Donghae üle. Siwon? Mis Siwon?
Ja taas, miks stseen, kus Donghae roosat tarretist sööb, nii nunnu on?



3 comments:

  1. Meie programm oli suuresti meelelahutus. Sellepärast oligi väga lõbus :D

    Sorry I had to go :(

    Kui aega leiad, kindlasti kirjuta vallatute koolipoiste fic valmis. Ma omakorda püüan timmida "Dongho päästmise" juttu.

    Arvata on, et ma vaatan ka Donksi Taiwani seepi.

    ReplyDelete
  2. Oh, kas sa oled "Finding Dongho" juttu juba kirjutama asunud?

    ReplyDelete
  3. mmmmmmm, ei, veel mitte.
    Ma proovin see nädal alustada.
    Aga ma kirjutasin meie nö sõpride nimekirja üles (et kes kellega peol käib).

    ReplyDelete