Monday, December 19, 2011

Once upon in december


Oleme kogunenud siia Lõuna-Eesti kontinentaalsesse kliimasse käreda pakase ja immaginaarsete lumehangede vahele, et anda põgus ülevaade käimasolevatest sündmustest.

1. Vanaisa sünnipäev oli raske toiduorgia. Nii vaaritamise kui õgimise poolest. Lõpuks jäi niipalju toitu üle, et järgmiste päevade menüü oli kindlustatud. Emme kokkuvõte: taadid on vanaks jäänud ja ei jaksa enam kaheni juua. Tõsiasjast, et pidudel käia on palju mõnusam, kui neid koraldada, sain ma juba ammu aru, sest vanima lapsena siinpoolses suguvõsaharus olen ma alati köögitoimkonda rakendatud. Aga ma tulin üritusest tuludega välja ja olen nüüd pudeli Kännu Kukke õnnelik omanik. Retro värk!

2. Ma leidsin Death Note’i (või kui soovite – deso notto) ja kaalun tõsiselt, mida sellega peale hakata. Siiani olen ma plaaninud sellest lugemispäevikut teha, aga samas pole ma kindel, kas elusolevate kirjanike nimede kandmine Death Note’i on ikka kõige parem mõte...

3. Vaatasin Teuksora WGM-i viimast osa. Ma olen enne vaid klippe vaadanud ja omg, ma pidin kohe alguses suurest piinlikkusest naerukad saama. See oli nii awkward ja lääge ja lol. Ma olen siiani ainult Liidri ja Hwangbo wgm’i vaadanud ning noh, Hyun Joong pole just romatiliseim mees maamunal, aga see paganama Teukie...jah, cheesy’duse üledoos on garanteeritud. See-eest on härrased hwaitning juniorid tõelised mõnitavad nooremad vennad, jälestusesegune lõbusus iga käiku saatmas. Lolisin raskelt nende missioonide üle. Kõik teised tegid oma asjad enam-vähem normaalselt ära, aga kui Kyuhyun tuli Teukiet masseeerima, oli too kohe; noh, ütle välja, mida sa tahad.

Kui aus olla, on WGM minu meelset veidi julm saateformaat. Te panete kaks inimest kokku, panete nad põhimõtteliselt kaamerate ees deitima ja tegema kõike seda, mida abielus/armund paarikesed teevad, räägite nii, nagu see oleks tõde, ehkki kaamerad on kogu aeg seal. Aga inimesed võivad end unustada, sõnadel on kombeks hinge minna ja ühel hetkel pole see enam reality show, vaid mängimine inimeste tunnetega. Vot. Selline tagasihoidlik arvamus.

4. Suju Do re mi esituse vaatamine ja need surija ilmed pea kõigil nägudel pani mind mõtlema, et nad tõesti on selliseks lollimägimiseks liiga vanad. Jah, 18-aastased poisikesed võivad seda lõdvalt teha, aga enamus sujudest on 25+! Mitte, et mul midagi selle vastu oleks, aga Yesungi, Kyuhyuni ja veel mitme liikme näod kõnelesid sellest, et neil on ebamugav. Kusjuures just selle lauluga, mitte kostüümipeoga. (random mõte: ma ei saa ikka aru, kas nad laulavad seda inglise või korea keeles)

5. Ma kuulasin kogu SM Towni jõulualbumi läbi ja tegin loogilise järelduse, et Suju laul on selgelt kõige totakam. SHINee meenutab mulle algusas Owl Cityt ja laul on liiga pikk, SNSD laulul on see-eest hästi ilus viis. Changmini igati normaalne hääldus hämmastas mind (lol, Yunho häälest me ei räägi, eks). Daamide rahulikud laulud on mõnusad (Boa kumiseb ajus) ja mulle meeldib väga ka Kangta laul. Vat kui Kangtale saaks kuidagi käpa peale panna...Ühesõnaga, minu meelest on see täitsa mõnus album.

6. Eunhae OPPA OPPA puhul kattub mu arvamus Kyuhyuniga, mis ei tähenda, et see laul mul kui lollakas ei kummitaks ja ma seda innukalt kaasa ei tantsiks. Oo ei, otse vastupidi. Parafraseeride emmet: see on nii halb, et see on juba otsaga jälle hea. Ei, Eunhael pole häda midagi, nad mängivad selle ilusti välja (lol kujutage Kyumini samas situatsioonis), lihtsalt Liisa meelest pole meestemoes hirmsamat perioodi kui 70-ndad ja see muusikastiil on minu jaoks väsitav. Vot. Tagasihoidlik arvamus vol 2.
 Täpselt. DNW

7. Ma lugesin 15 000 sõnalist fici, kus Yesung ja Wookie olid pornostaarid. Jamh, ma mõtlesin, et heidan kõigest pilgu peale ja siis ma ei suutnud seda kõrvale panna, kuigi see oli 15 000 sõna AINULT YEWOOKI! (ma arvan, et sisu annab ratingust aimu, eks ole). Head autorid on ikka head.

Olgu, ma lähen nüüd piparkooke tegema, sest – ärme unusta – Christmas is finally here~!
Mul on kavas kõvasti Suju piparkooke teha. Eelmine aasta kukkus Ryeowook ikka eriti hästi välja ja seekord on mul õelad plaanid ühe Mr Simple’i teaseritest inspireeritud Kyuhyuni jaoks...kekeke. Pärast saan ma tal pea otsast hammustada nagu Liisbet Jerkeril.

3 comments:

  1. Mul tuli just meelde, et ma olen su ficist ainult esimese peatüki lugenud ~.~

    Ma ei julge WGM vaadata. Kuigi ilmselt lolismist on küllaga.

    Mulle meeldib Oppa Oppa. Seda on tore kuulata.

    Sa lubasid kunagi uue pildi endast panna. Ma siis ootan edasi. Kindlasti ootan ma ka Suju piparkookide pilte.

    ReplyDelete
  2. Mu vanaisal oli ka just sünna 8D
    Me ka vist ei pea mitu päeva enam süüa tegema, ohh ülejäägid..
    Mulle küll jubedalt meeldib Oppa laul ^^
    Käskisin klassiõel musa tunnis neti lahti teha ja kohe kuulata, kui reedel nad seda esitasid (ja laul välja tuli videoga) ja siis ma raskelt kiljusin üle klassi ^^'
    WGM arvamusega ma täitsa nõustun, see tundub nii ebareaalne, et neil EI tekiks üksteise vastu tundeid.. ja siis lõpeb saade ära ja nad ei saa ikka kokku jääda..

    ReplyDelete
  3. Wgm on niiiii piinlik. Ma julgen ilmselt ainult neid kohti vaadata, kus teised sujud ka on, sest siis pole üldse nii awkward.
    (ja kunagi üks paar, vist Andy ja Solbi, mõtlesid, kas nad peaksid päriselt kõima hakkama ja lõpuks otsustasid, et kui midagi viltu läheb, aga nad peavad wgmi edasi tegema, on see üsna raske. nii et jah, tunnetega mängimine)

    Oppa oppa...komplitseeritud juhtum. Ma kuulan seda ja lällan kaasa, aga arukas osa minust ütleb, et kui tegemist oleks niisama tüüpidega, piisaks mulle ühest korrast. Asi on ilmselt muusikastiilis, see väsitab mind. Ega mulle Moves like jagger ka eriti meeldi, aga mulle meeldis Wookie esitus.

    Ja ma tegin endast pilti, aga ma nägin nii punane ja hirmus välja, et ma ei julge seda postitada.

    ReplyDelete