Dobby is a free ELF!

Eile õhtul vahtisime Potu seitsmendat osa ja tegime päev otsa Potteri naljasid. Põhiline mõnitusobjekt – Voldemort. Ma jõudsin viimaks järeldusele, et Voldemort oli ilmselt ELF.

Mis tuletab mulle meelde:

Seks korraks on siis jaanipäevapidustused ilma suuremate traumadeta möödas. Jaaniööl läksime mäele ja korjasime vaikuses Miaga üheksat sorti lilli ning panime ööks padja alla, et oma tulevast unes näha. Surusin need enne padja alla toppimist Kyuhyuni nina alla ja ütlesin:“Näe, jäta meelde! Siin on meie saatus kirjas.“

Ja tulemusena nägingi Kyuhyuni unes. Aga kahjuks ma ei mäleta täpselt. Hoopis tõenäolisem tulevase kandidaat on hoopis see välja mõeldud poiss, kes unenäos minuga ühes jaapani keele rühmas käis ja mind pärast koju saatis.

Õeke kurtis, et mina näen kogu aeg iidoleid unes, aga tema ei näe üldse. Täna öösel õnnestus tal viimaks siis Kyuhyuni ja seda pikkade juustega cooli tüüpi „Bandage’ist“ näha. Lucky her.

Ja Triin käis täna randomly meie juurest läbi. Vedelesime terve aja päevitustoolidel ja rääkisime nagu alati toidust ja riietest. Lõpupildid said ka juba varem sisse imetud ning meie kallid vanemad noored sugulased (no baby bros) näeme kõik lihtsalt hurmvad välja. Mia ja Triin olid suht – see läheb Facebook’i. (mei you facebook)

 Sujusinised sukad. Milline kaunis alliteratsioon

Me oleme juba tükk aega irvitanud viimase aja laulude sõnade üle. Et iga korralik laul sisaldab kolme rida:

1. Put your hands up!
2. Put your drinks up!
3. Move your body!

Kuhu ma sellega jõuda tahtsin? Well – LOL 2PM.

Õnneks on meil taas nett. Kaks päeva ilma netita pole midagi; kaks nädalat on üleelatav; aga kaks kuud – õudukas. Seda aga siiski ei juhtu, sest wifi ei tunne majapiire ja naabrid on head.

 Meie elu

See-eest ei saanud ma poetretil uusi pävkasid, sest enamus olid suured. Ülemine ots oli veel okei, aga alumised tehtud mingitele vene mamuljadele, kes oma rindade vahel mehi lömastavad.

Loomulikult kui sul on vaja midagi kindlat osta, leiad sa hoopis hulga muud põnevat. Näiteks maailma kõige koledamad kontsad, mida ma nüüd endale tahan. Neoonrohelised ja lillad ning nii õõvastavad, et nad on ringiga juba jälle ilusad. Ning päiksekad, mida  ma aga ei ostnud, sest vanad on veel coolid ja raha hääbuv nähtus. Oleks pidanud, sest täna rannas suutsin ma päiksekad parmu tappes ära lõhkuda, mis tähendab, et ma ei saa rohkem kui kaks nädalat Tartusse ning mul ei ole ei nii normaalseid päevitusriideid kui ka päiksekaid. Jei for life!

Ja lõpetuseks natuke random fandomiga seotud asja. Kui ma eile seda Suju M-i Tai esinemise pilti nägin, oli mu esimene mõte: oh mimimimimi.

Ja siis ma sattusin õhtul seda postitust lugema, kus oli samuti see pilt sees ja kogu muu tekst otsa kah. Tavaliselt ma selliseid asju välja ei too, sest fännidel on tavaks üleanalüüsida,  aga et osad me mõtted langesid kenasti kokku (pluss see neiu kirjutab lihtsalt nii häid fice), on see siin (teiste seas see, et tõesti – everything about henry makes me happy. Ainult, et see pole muidugi hetkel peateema.) 

Ma ei satu eriti fandom sõdade otsa, sest küllap ma oskan vaadata kohtadesse, kus on normaalsed inimesed, aga mõned asjad jäävad ju ikkagi silma. Ma olen alati mõelnud, miks on Qmi ja Kyumini puhul n-ö pahaks kas Zhou Mi või Sungmin, aga Kyuhyun – pange tähele: kahemehepidaja – on nagu püha lehm, kes kõigega minema pääseb. Ükskõik, mis ta siis teeb.

Loo moraal – Kui Xian on jerk. Kes apparently meeldib nii mulle kui Zhou Mile.

Aga. Aitab üleanalüüsimisest. Parem heidame sellele illustreerivale fancamile veel ühe pilgu ja tõstame selle niigi lollalkalt suurt vaatajatenumbrit.