In Paris they go crazy

SM Town Pariis 10. juuni. SM Town Pariis 10. juuni. SM Town Pariis 10. juuni.

Ma olen praegu nii pöördes ja mu käed värisevad ja süda klopib ja ajud on sõlmes ja silmad on niisked ja ma jooksen mööda korterit ringi ja huilgan nagu lollaks ja naeran vahepeal ja saatsin õele kooli sõnumi, kes istus parasjagu matas ja muutuse selle tulemusel omg omgiks; ja ma vajan hästi palju raha ja siis ma sõidan Pariisi, kus ma pole kunagi käinud, aga mis on kindlasti lahe linn ja siis ma lähen kontserdile, näen nad ära ja võin rahus surra teadmisega, et ma olen elanud õnnelikku elu.

Ja võib-olla kui saatus mind eriliselt armastab, kohtan ma mõnes butiigis Genteman Mimit, kes ostab endale lademetes uusi käekotikesi ja me bondime silmapilkselt ja ta võtab mind kaas Seine’i äärsesse tänavakohvikusse, kus Kyuhyun joob juba oma neljandat pudelit veini, mille tõttu ta mõistus on pisut häiritud ja ta peab mind äärmiselt võluvaks ja siis me läheme koos Eiffeli torni, kus ülejäänud Suju hullunult pildistab ja on üdini turistyd Aasia turistid ja siis Maria libastub banaanikoorel ja kukub peaaegu tornist alla, aga siis Donghae püüab ta oma tugevatele (lol) kätele ja nad armuvad esimesest silmapilgust ning abielluvad ja elavad õnnelikult kuni oma elupäevade lõpuni ja lapsendavad Henry, kes väidab endiselt et on kogu selle jama jaoks liiga normaalne.

Aish, ma ei suuda millelegi keskenduda. SM Town, SM Town. Ma olen uudistega maha jäänud, aga ma ei suuda mitte millelegi muule mõelda, et mul on nüüd reaalselt võimalus neid näha. Palun laske mu unistusel täituda.

Mul käib juba praegu pea õnnest ringi, ehkki ma ei tea veel, kas ma saan minna. Ma ei kujuta ette, mis minuga siis juhtub, kui mu soov peaks päriselt täituma. Tegelikult kujutan küll: katus sõidab ilmselt ära.

Ok, mul tuli uus hoog peale. Lähen tantsin ja laulan taas veidi vihmas. Kui ma kunagi peaksin mõistusele tulema, kirjutan normaalselt.

Seda ei juhtu iialgi, ütleks Inglise prints.

LOL, ütleks Henry Lau.